Postitused

Maja fassaadi hooldamisest

Fassaaditööd on ühed olulisimad osad välitöödest, sest just fassaaditööd kujundavad maja välisilme ning igaüks soovib, et tema  maja välisilme oleks täiuslik. Väline ilu on küll oluline, kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse ning seetõttu peab olema fassaadimaterjali valikul väga hoolikas.

Väga palju kasutatakse ka krohvitud fassaade, mis on mõne aasta vältel peale paigaldamist väga ilusad, kuid reeglina hakkavad juba nelja-viie aasta pärast tekkima kahjustused, mis on üsnagi märgatavad.  Aja jooksul tekivad krohvikihti mikropraod ning temperatuuri kõikumine ja sellega kaasnevad külmumis ja sulamistsüklid muudavad need oluliselt suuremaks.  See võib tingida selle, et fassaaditöid on vaja uuesti teha ning fassaadi parandada juba 5-6 aasta pärast. Krohvitud fassaadi paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik ning valida hoolega paigaldamise aega. Võib juhtuda, et hilissügisel paigaldatud krohvitud fassaad ei jõua enne külmade tulekut korralikult ära kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seina küljest lahti ja vajavad juba parandustöid.  Isegi, kui krohv püsib ilusti seinas, tuleb krohvipinna määrdumise tõttu võtta ette korrastustööd vähemalt iga 10-15 aasta järel, mis võib samuti osutuda üsna kulukaks ettevõtmiseks.

Plekkfassaad on suurepäraseks lahenduseks kohtades, kus maja välisilme olulist rolli ei mängi. Seetõttu on plekkfassaadi paigaldamine levinud näiteks tööstushoonete ja muude tootmishoonete või laohoonete välisviimistluses. Plekkfassaadi eelis teiste fassaadimaterjalide ees on odavus ning hea vastupidavus kliimale.Nagu juba fassaaditüübi nimetus vihjab, meenutab see välimuselt ja struktuurilt tavalist plekk-katust. Odavaimaks plekkfassaadiks on näiteks tsinkplekk.

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid tagavad põhimõtteliselt hooldusvaba pinnakatte.  Ideaalis ei peaks olema  vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel pindasid puhastada. Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Seega, kui teie majal ei ole räästaid, siis seda lahendust ei ole väga mõistlik kasutada. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus, et vältida hallituse ja mädaniku teket maja konstruktsiooni.

Väga oluline on teada seda, et hooldusvabad fassaadipinnad nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad et võib tekkida vajadus teha kalleid parandustöid nagu näiteks mingi müüriosa lammutamine ja uuesti ladumine. Parandustööd aga, eriti keraamiliste telliste puhul, võivad tekitada palju probleeme, sest erinevad kivide partiid võivad olla mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Üheks soodsaimaks faasaadikattematerjaliks on puitfassaad. Selle paigaldamise kasuks otsustades tuleb arvestada, et selle vastupidavus sõltub paljuski sellest, kui kvaliteetne on puit ning kui korralikult on selle pind töödeldud. Puit on väga vastuvõtlik ning kergesti kahjustatav ultraviolettkiirguse, niiskuse ning temperatuuride muutuse poolt. Arvestama peab ka sellega, et puitfassaadi tuleb üle värvida vähemalt iga kümne aasta tagant või isegi tihedamini. Puitfassaadil on aga ka palju eeliseid. Kui näiteks tekib fasaadi mädanik, siis on puitfasaadi puhul väga lihtne ning üsnagi odav seda parandada, sest on võimalik vahetada välja ainult kahjustada saanud lauad.

Üldiselt võib öelda, et vastupidavamad fassaadikattematerjalid on loomulikult kallimad ning alginvesteering nendesse on suurem. Seetõttu tuleks fassaadimaterjali valikul läbi mõelda, kas soovitakse paigaldada odavamat fassaadimaterjali, mille hooldamine nõuab rohkem tööd, kuid mille parandamine on odavam või soovitakse paigaldada kallim fassaad, millega on tööd vähem, kuid mille parandamine võib osutuda kallimaks.